Search

Monika teekond: väljakutse viies nädal aka "kook, pizza ja muud maiused ning ikka kaal langes?"

Loe 1.&2. nädala kohta SIIT Loe 3. nädala koha SIIT Loe 4. nädala kohta SIIT Tänast postitust alustan 36. päevalt. Rakendusse sisse logides avanes ilus vaade- vaid 20 päeva on jäänud! Megaäge on vaadata kui palju ja samas ka vähe oleme me pingutanud ja vaeva näinud ning millised on selle aja jooksul saavutatud tulemused! Kui Sa võtad hetke, ja võrdled pilte algusega- nii mu käed, kõht, selg ning ka nägu ja jalad on tohutult muutunud! Jalgade osas tõesti piltidelt nii hästi aru ei saa, aga mina olen harjunud näiteks trepist üles minnes ja jõusaalis pingutades detailselt reie esilihaseid nägema. Nüüd, kui see hakkab minu jaoks uuesti ja veelgi vägevamalt välja paistma, olen ma nii ekstaasis. Ma tunnen, et mu keha saab veelgi vägevam välja nägema! Ma ei nuta absoluutselt taga seda milline ma olin. Ma olen edasi arenenud vaimselt ja füüsiliselt. Ma olen nüüd EMA. Seda kõike tuleb nii palju hinnata! Mul on nii hea meel, et mul ei tekkinud rasedusega venitusarme, aga ma nägin ka väga palju vaeva! Suurema osa ajast oli baastoitumine inimorganismile vajaduspõhine- mitte miski ei olnud kaalutud, aga vahekord oli õige, lisasin juurde IconFit kollageeni, mis aitas kindlasti kaasa ning kui vähegi oli võimalik, siis tegin endale smuutisid, mis hoidis kõik muud vitamiinivarud kontrolli all. Lisaks sõin juurde ka rauda ning tõesti nägin väga palju vaeva, et hoida enda keha. Siinkohal tahaksin treeneri ja toitumisnõustaja natukene korrale kutsuda inimesi, kes ütlevad, et lapsed rikuvad elu ära. Laps ei riku elu ära. Sina võtsid vastu otsuse laps saada, mitte treenida ja mitte toituda tervislikult. Tihtipeale otsustatakse enda välimuse muutmiseks minna noa alla, mitte ei proovita toitumist, treeningut ja stressitaseme maandamist, mida oleme THE NEW YOU-s tuhandete naiste peal kasutanud ning suurepäraseid tulemusi saavutanud! Muidugi on see paha, raske ja vastik. Aga samuti on paha, raske ja vastik pärast noa alla minna. Ilmselgelt on erandlikke juhtumeid, kus on vaja sekkuda kirurgiliselt kus rasedusega on kaasnenud traumad ja vigastused või rasedus on olnud nii raske, et 9 kuud on vaid oksendatud. Siinkohal ei räägi ma aga eranditest. Räägin neist rasedatest, kes on otsustanud mitte toituda tervislikult ning loobunud kasvõi 2x nädalas treenimisest. On teaduslikult ära tõestatud, et 98% emades on võimelised imetama. 40% seda ei tee ning suur osa neist vaevlevad stressihormoonide tõttu piimavähesuse käes. Kui ennast hoida füüsiliselt, anda enda kehale liikumist ja õiget toitu, on stressitase paremini kontrolli all. See tõesti nõuab pühendumist ning vajab prioriteetide paika panemist. Selle jutu kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kõik need inimesed, kes väidavad, et lapse pärast on keha selline, siis jah- esimesed 9 kuud pärast sünnitamist on kehal aega vaja taastumiseks. Minu kuldne reegel on: 9 kuud paisud, 9 kuud taastud! See on see aeg, mil normaalse raseduse üle elanud keha taastub. Inimene taastub siis, kui talle antakse kvaliteetsed võimalused selleks, mitte kiirtoitu, stressi jne. Seda kõike saab teha läbi kvaliteetse toidu, piisava stressimaandamine, piisava treeningu mis EI OLE iga päev treenimine, puhkuse jne. Muidugi kaasnevad rasedusega isud, aga mitte keegi peale Sinu ei pane Sulle baastoidu asemel suhu rämpstoitu. Kui hoiad baastoidu korras, aegajalt maiustad ning kogud tervislikku rasedusaegset kaalu, on ka hiljem kõvasti kergem rasedusest muutunud kehal taastuda. Tuleb väärtustada enda keha, enda tulevast last, kes reaalselt valmis ehitatakse sellest, mida Sina sisse sööd, jood ning isegi mõtled. See kõik on võimalik ning tuleb vajadusel panna enda prioriteedid lihtsalt paika. Vajadusel pöördu terapeudi poole, jäta need toad korraks koristamata ja PUHKA, mine päevaks-kaheks kodust ära ning taastu! Ka minu jaoks oli alguses katsumuste rohke see, kuidas leida need prioriteedid, mis on olulised ja mis mitte nii olulised. Mäletan, kuidas ma põlvede peal kodus karjusin, sest ma ei suutnud leida seda õiget tasakaalu, et kõik toimiks. Aga siis ma võtsin aja maha, panin prioriteedid paika, tunnetan enda väsimuse piiri, võtan vajadusel puhkust ja naudin seda vinget ja lahedat aega täiega! Siinkohal kutsun üles ka kõiki kaasasid: ole oma naisele toeks, aita teda ning aita tal saada veelgi õnnelikumaks! Seega ei, lapsed EI RIKU Sinu keha ega elu ära. Keha võib muutuda ajutiselt, aga Sinu ülesanne on seda hoida nii raseduse vältel, enne rasedust ja peale rasedust!


Jah, kõhul on veel pehmust, aga võrreldes 1. nädalaga on muutus MEGA!

Vaadates tagasi THE NEW YOU ja minu personaaltreeneri ajalukku, siis ca 90% treenijatest on emad. Enamus neist käivad ka tööl, mõni on üksikema ja ka üksikema mitme lapsega. Meil kõigil on omad raskused ja kiired ajad. See mida me sööme, mitu sammu me teeme, palju me puhkame ning millised ootused me endale peale rasedust paneme, on kõik meie enda vastutus! See, millised ootused me peale rasedust endale paneme, on kõik meis endas kinni. Küll aga EI OOTA mitte keegi, et Sina paar kuud peale sünnitust oleksid supermodelli vormis. Me kõik taastame erinevalt, meie kehad on erinevad, kellel on sünnitus raskem, kellel kergem. Meil kõigil on õigus ja võimalus saada vormi, aga selle jaoks peame me ise pingutama! Keegi ei too Sulle lusikaga tervislikku toitu suhu, mitte keegi ei tee Sinu eest trenni ja mitte keegi ei võta Sul käest kinni, et samme minna tegema. Kui Sina tunned, et oled mossis või peegli ees tuleb nutt kurku, siis sellega tuleb tegeleda. Kõige olulisem esimene etapp on see, kui Sa tõused püsti ja otsustad, et NÜÜD AITAB. Abi on ju olemas- mina saan aidata, terve meie tiim saab aidata, on terapeute ja psühholooge, kes saavad Sind aidata. Ma teen Sulle trenni ja toitumise nii lihtsaks, kui üldse teha saab. Lisaks saab korra nädalas süüa ja juua mida iganes Sa soovid! Kui iga nädal kehal rasv sulab ning lihased arenevad, siis mida enamat Sa soovid? Sa saad olla veel parem naine oma abikaasale, veel parem ema oma lastele ning kui oled üksik, siis veelgi seksikama ja enesekindlamana ringi käia- see aitab Sind igas elu aspektid! Iseennast peeglist vaadates ei tunne ma, et peaksin olema kellegi teise iluideaal. Ma ei ütle seda selle pärast, et olen treener, vaid selle pärast, et ma tõesti nii tunnengi.

Täpselt sellised sõnad mul ongi edasi anda sel nädalal seda blogi kirjutades. See ohvriks tegemine, et ma ei jaksa, ma ei taha, mul ei toimi. Selles on nii mugav olla. Ka mina tundsin raseduse lõpus oma +20kg ja sassis hormoonidega, et jube lihtsalt tuleb see ebakindlus ja ebamugavus. See mida, Sina selle ebamugavustundega teed LOEB! Meil kõigil on võimalus ehitada enda keha selliseks, nagu me tahame. Miks paljud seda ei tee? Sest see on raske! Aga tead mis on veel raskem? Seal kurbuses olemine. Seega kui Sa seda hetkel loed, siis võta telefon kätte ja helista mulle, saada meile meil või kui tunned, et oled psühholoogiliselt puntras, siis otsi abi professionaalilt. See on tänapäeval nii normaalne! Meil on THE NEW YOU-s nii lahe tiim- nii tiim kui tüdrukud kes kõik meiega koos treenivad. Tuhanded tüdrukud on siin selleks, et Sind tõsta! Sina pead tegema selle esimese sammu.

Minu jaoks see väljakutse, mida ma teen, on jõudnud 36. päevani. See tähendab, et juba 5 nädalat on seljataga. Minu keha, vaim, mõtlemine ja energiatase on muutnud. Muidugi on päevi, kus kõht on tühi. On päevi, kus ma lähen kellegi juurde külla ja ma tahaks Pavlovat näost sisse ajada ja pudeli veini ära juua (siinkohal aitab kaasa see, et ma imetan ja planeerimata veinipokaali enam lubada ei saa :D). Sellistel hetkedel ma mõtlen ja meenutan seda enesetunnet, mis mul oli siis, kui ma ei toitunud tervislikult. Kindlasti mängis rolli ka see, et ma olin rase, aga ma mäletan nii selgelt seda halba enesetunnet. Ma mäletan seda väsimust, mis oli mul üle keha. Ma mäletan seda suurt keha, mida pidi liigutama. Ja ma ei taha sinna minna tagasi- ma söön oma toitu edasi. Ja õnneks on meil NII PALJU maitsevaid ja häid toite! Mina ja need tüdrukud, kes seda meiega kaasa teevad, oleme nii vaimustuses! Mul on nii lahe uhkusega öelda, et see on MINU tehtud!

Tulles oma keha juurde tagasi. Kui Sa võrdled nädalast nädalasse, siis esimestel nädalatel olid tavainimese jaoks kõige suuremad muutused. Mida aga mina näen on see, et igal hommikul kui ärkan, siis jah, lihased on siit-sealt kanged ja taastuvad- väga hea, see ju näitab arengut! Mõnel päeval tunnen end rohkem paistes, sest keha talletab vett. See näitab, et kehas on mingi põletik- järelikult taastub ja areneb. Ma tean, et kui ma 6 päeva toitun tervislikult, õigesti ja lihtsate retseptide järgi, siis rasv ikkagi põleb. See nädal on olnud selline, kus lihased siit-sealt välja tulevad. Pildile sain näiteks õlakese! Kes oskab vaadata näeb, et kõhul on sirglihase joon piilumas ning samuti küljekinnitused.


Jalg on kaunilt välja joonistunud. Küll aga on mul kaalu mõttes enda eesmärgi poole veel minna. See, kas ma saavutan selle väljakutse jooksul või pärast seda, ei ole minu jaoks oluline. Terve aja vältel ma näen, kuidas mu lihased arenevad ja ülakeha lihaste jõud tõuseb. Kätekõverdusi on lihtsam teha, imetamisest tekkinud turjavalud on täiesti üleeilne päev! Peale sünnitamist oli samuti alaselg nõrk, sest peale rasedust olid kõhulihased liiga pikad ja ei toetanud alaselga piisavalt. Nüüd ei mäleta ma neid muresid absoluutselt. Lahe on meenutada neid muresid ning näha, kui kiirelt need treeningutega kaovad! Märkasin ka seda, et keha lisaraskusega hakkas mu talla võlv sisse vajuma, mille tulemusel hakkasin ma põlvi sees hoidma. Nii läheb sisereis pingesse, jala väliskülg ja tuhara väliskülg lähevad liiga pikaks ning selle tulemusel, kui me teeme sporti ja seda liikuvust ei taasta, siis võivad hakata tekkima põlvemured. See on selline asi, mida ma enda keha peal märkan ning kui kellelgi on veel selline asi, et näeb, et põlved hoiavad sisse, siis tea, et sellest saab lahti! Kes seda märkab, siis võite minult muidugi küsida, aga lihtne sisereie venitus, talla võlvi tugevdamine ning erinevad harjutused aitavad sellel taastuda. Kindlasti on abiks sellisel juhul ka füsioterapeudid!



Kaalunumber vähenes taaskord poole kilo võrra. 7700kcal peab keha ära põletama, et kaotada 0,5kg rasva. Ning see on ÜLDKAALU langus. Kuna mul pole kodus kehakoostise kaalu, siis tegelikku rasvalangust ma ei tea. Ma tunnen tohutut muutust enda enesetundes, ma tunnen drastilisi muutuseid enda kehas, näen, kuidas lihased siit-sealt välja tulevad. Ma tunnen puusa katsudes kui kõvaks on keha läinud. Sellele kõigele lisaks on ka ümbermõõt vähenenud! Seega kui mõni nädal läheb 100g või 300g, siis ka see on suur muutus! Iga muutuse üle tuleb olla õnnelik ja paljud, kes keskenduvad vaid kaalunumbrile, siis siinkohal palun avada oma silmad. Ümbermõõdud, enesetunne, peegelpilt- see kõik muutub ja on seda väärt! Iga nädal toimuvad väga suured muutused. Mõni tõesti võtab 8 nädalaga 10kg alla, aga mõni ei võta ja see on ka igati fine!


Tere õlakesed! ;)


Minu nädala juurde tulles: NÄDAL OLI IMELINE! Tegin treeningud teisipäeval ja neljapäeval kodus. Teisipäeval Larakene otsustas, et tema ei soovi vankriga ühe koha peal olla kui mina soovisin trenni teha :D Siis ma sain aru, et okei, hakkame leiutama. Soojenduseks kummilint jalgade ümber, lükkan vankrit ja teen trenni! Ülakeha harjutused olid kolm harjutust kummilindiga. Mõeldud tehtud- kummilint vankri külge ja tõmbasin nii, et vähe pole. Vahepeal liikus ka vanker ja Laral oli väga lõbus! Kõhu harjutused sain muru peal tehtud- jah, olen hakanud VÄGA VÄGA ettevaatlikult kõhtu treenima! Koguaeg vaatan, et kõhulihas oleks sisse tõmmatud ja vastu selgroogu surutud. Teen paar kordust korraga ja siis teen pausi ja ei rahmelda. Tegin neid harjutusi muru sees koos sipelgatega :D. Siit tulebki see, et kui Sa leiad asjas selle fun-i, mitte ei hakka mõtlema, et ma ju ei saa, ma tahaks nii teha mitte naa. Muidugi tahaks ka mina minna täiuslikus maailmas külma jõusaali ja keskenduda iseendale, aga MINA soovisin beebit, MINA otsustasin seda kõike. See tähendab seda, et nüüd ma leian lahendused! Muidugi on vahel raske ja vastik, ka vaimselt, aga ma harjusin selle kõigega juba ära ja nüüd on see lausa naljakas! Seega sain need harjutused toredalt muru sees tehtud, naabergi küsis, et mis teed seal :D Naersin, ja vastasin, et trenni teen, ja panin edasi! Venituste ajaks jäi Larake magama ning sain ilusti enda asjad tehtud.

Neljapäeva osas ei oskagi kohe midagi väga erilist välja tuua. Kõik oli nagu ikka, aga raskused suurenesid. Kõik oli väga mõnus, trenni oli kuidagi nii loogiline ja lihtne teha. Jalad olid eelmisest trennist valusad ning seega tegin jalgade trenni natuke ettevaatlikumalt, et lihaseid mitte liialt lõhkuda.



Laupäev oli minu nädala tipphetk järjekordselt- läksin jõusaali! Oi seal oli mõnus ja tore :D Tegin kõik trenni ära nii vingelt nagu jaksasin ja täna, esmaspäeval kui ma seda blogi alustan, siis saan öelda, et kõik seljalihased, nii suured kui väikesed on detailselt tunda. Samuti tuhar ütleb, et ta on treenitud :D Natuke tunnen, et keha on veel paistes sellest jõusaali trennist, aga 0,5 kg on läinud ja ma olen sellega väga väga rahul ning väga õnnelik selle muutuse üle. Selle nädala kokkvõtteks ongi see, et kõik on VEELGI PAREM! Muidugi on olnud raskemaid päevi, eriti neid, kus lihas areneb, siis keha tahab pisut rohkem süüa. Samuti on sel nädalal olnud kodus ja aias nii palju tegemist, et ma ei olegi läinud kärutama et samme teha, vaid kõik on kodus tehtud ja on tulnud isegi üle. Keha on alateadlikult hakanud aina aktiivsemaks, kaalulangetus on kergem ning meie treeningus kaalulangetus = rasvapõletus, mitte lihtsalt vormipõletus ning sel nädalal on sammud reaalselt ise iga jumala päev täis saanud.

Reedel sai meil Reinuga 5 aastat kohtumisest ning esmaspäeval 2 aastat kihlumisest. Esmaspäeval tähistasime sellise söögi-joogiga, mis mahtus mul täpselt toitumisse. Reede osas oli meil unistus, et saaksime paariks päevaks välismaale sõita, aga otsustasime, et jääme Tallinnasse. Päeval läksime Laulasmaale jalutama, oli plaan randa minna, aga ilm läks pilviseks. Mis seal ikka! Läksime sööma Laulasmaa SPAs olevasse restorani, kus nautisime pizzat, kooki, kohvi, istusime ja tundsime end vabalt. Sõime friikaid ja nautisime mõnusat elu! Veetsime toredalt koos aega ja meil oli väga väga mõnus.


Peale seda läksime koju ning õhtul läksime Rotermanni kvartalisse OM restorani. Seal olid IMELISED aasia toidud ning tõesti mega mega koht! Soovitan väga – toidud on imelised, teenindus super! Võtsin magustoiduks väga põneva „põletatud ananassi“, kus oli vaniljejäätis, mesi, ananass, röstitud pähklid. Väga maitsev. Pearoaks võtsin laksa supi. Laksa supp on väga suure kookosrasva sisaldusega. Kuigi ta on tervislik, siis väga rasvane. Kuna too päev oli elu nautimise päev, siis nautisin ja tähistasin täiega! Kuigi OM resto laksa supp oli megamaitsev, siis ta tundus kergem ja ilmselt ka kalorite osas leebem. Eelroaks valisin imemaitsva lõhe, mis oli keskelt toores ja väljast küpse. Seal peal oli imemaitsev kaste. Väga siiralt tõesti soovitan seda restorani ning alati kui võimalik siis lähen tagasi!