Ühel päeval avastasin ennast uuesti kaalulangetuse lõksust: keha paistes, mõtted ainult toidu ümber. Enesehävitus dieetide näol tundus ainus lahendus, kuigi tegelikult ma olin õnnetu… Seekord ei saanud ma lasta juhtuda sellel, mis juhtus eelmine kord, sest tulemused oleks olnud kordades hullemad. Teadmisi ja infot oli ka seekord palju ning juba hakkas see mõistus vaikselt alla andma. Ma ei suutnud enam muule keskenduda - kuniks kohtasin ühte neiut, kes oli ise läbi elanud sarnast. Tema leidis lahenduse toitumisnõustaja/treeneri näol – uskudes vaid ühte ja järgides vaid kindlaid numbreid. See neiu pakkus teha mulle ühe nädala kava, kus oli tasakaalustatud kaalutud toitumine, minimaalne aeroobne treening ja kolm jõutreeningut. Teate mis selle programmi tulemusel minuga juhtus? Minu keha viskas esimese nädalaga välja liigse vee, toitu oli nii palju, et ma lausa nautisin ja puhata sain ju ka – toimus täielik muutumine. Ma olin nii õnnelik ja tundsin ennast lõpuks ometi vabalt, see oligi nii lihtne. MA SAIN VABAKS! Piisas vaid tasakaalustatud, tervislikult kaalutud toidu järgimisest, et ma saaksin aru, mida mu keha tegelikult vajab ning kõik need kiirdieedid ja muu jura elu lõpuni peast visata. Sellel ajal leidsin ma oma tee ka jõutreeningute juurde. Senini olin teinud treeninguid vaid rasvapõletuse eesmärgil, enda arust edukalt, tegelikult olin ennast aga hävitanud ning üle treeninud. Varsti peale jõutreeningutega alustamist otsustasin minna õppima personaaltreeneriks ning võtsin lisaks juurde toitumisnõustaja sertifikaadi mitmes eri valdkonnas. Olin koolis klassi parim ja kuna mul oli endal nii tugev emotsioon selle kõige suhtes, huvitas mind see veelgi enam. Ka praegu võin inimkeha, toitumise või treeningutega seotud raamatuid lugeda palju, aga ühtegi romaani pole ma tänaseni kätte võtnud (kuidas põhikooli ajal seiklusraamatud loetud said, las jääb siinkohal saladuseks).